Imeline kevad

Kevad mesilas on nüüdseks jõudnud staadiumisse, et on sobilik teha kokkuvõtteid talvitusest ja kevadisest mesilasperede käekäigust. Oma eelmises postituses muretsesin rekordiliselt varajase puhastuslennu pärast, kuid nüüd on selge, et peale veebruari lõpu puhastuslendu algas peredes intensiivne haudmetegevus. Õnneks ei tulnud suurt külma, mis oleks kulutanud mesilaste energiat ning lisaks jagus ka rohkelt sööta. Tulemuseks olid väga hästi talvitunud mesilaspered rikkaliku söödavaruga. Võib lausa öelda, et aprilli keskpaigaks oli enamus tarudes veel mett alles pea ühe talve üleelamiseks. Varasemalt on ette tulnud aastaid, mil ema muneb esimesed munad alles aprilli keskpaigas. Kuid sel aastal, hakkasid esimesed mesilased kooruma juba aprilli esimeses pooles.  Talvekadu jäi koos emade kaoga 5% juurde. Tulemus on väga korralik ning meenutab aegu enne 2010. aastat, kui minu mesilat tabas sügisel esmakordselt mesilaste seletamatu lahkumine tarudest. Pärast 2010. aastat kipuvad talvekaod olema nagu sõit ameerika mägedel. Skaala hüppab üles-alla. Kuigi kõik ravid saab tehtud korralikult on siiski mingid kummalised mõjutajad, mis viivad talvituse tulemused loterii tasemele.

Nüüd siis lähemalt kuldsest aprillist.

Enamus peredest talvitub kahel korpusel ja sellist pilti pole ma veel enda elus näinud, et 18. aprillil on kahes korpuses mesilaste mass nii suur, et mesilased istuvad kobaras õues ja lisaks on isegi mett täis. Pilt nagu mesindusõpikust. Esimene laiendus saigi tehtud 18-20 aprill, mil kahe korpusega pered said peale kolmanda ja ühe korpusega peale teise. Laiendasin 2/3 peredest. Nädala pärast selgus ,et oleksin võinud julgem olla ja enamusele korpuse peale panna, sest nädal hiljem mõningaid gruppe külastades selgus, et laiendatud korpustes käis vilgas kärjepõhja ehitus ja mesigi oli juba sees. Selline vaatepilt on vägagi ebanormaalne ning ei vasta mitte mingitele mesinduse reeglitele, mis sellel aastal on toimumas. Pered, mis jäid laiendamata on totaalselt mett, suira ja hauet täis. Emal munemise ruumi enam ei ole. Tavapäraselt teen esimese laienduse 5.-10. mai vahel, kuid antud aastal on mesilased 2-3 nädalat ajast ees. Nüüd võiks ka kuu aega vihma sadada, aga nälga pole karta. Kui mais külma ja vihma ei ole tulemas, siis ma tõesti ei tea, mis saab.

Kui nüüd enda ajaloolistest kogemustest midagi taolist otsida, siis tooks välja 1999. aasta aprilli. Kuid sellest rääkides pean alustama kaugemalt – 1998. aastast. 1998. aastal oli El-Nino aasta, mis tahtis meid vihmaga ära uputada. Mai oli ilus ja sai vurritatud võilille mettki, kuid järgnes vihmasadu, mis kestis sügiseni. Lõpptulemuseks oli 12-kilogrammine saak mesilaspere kohta. Sellise tulemuse sain tänu sellele, et vurritasin võilille mee juuni alguses välja, kui ma poleks seda teinud oleks tulemus olnud poole väiksemgi. Selline katastroofiline tulemus oli kõigis Eesti mesilates ja eesti mesi oli Eesti maa pealt otsas oktoobri-novembri kuuks. Eks agaramad mesinik-ärimehed said endale tuule tiibadesse ja hakkasid import mett sisse vedama. Kuid antud tegevust ei saa ette heita, sest tühi koht vajab täitmist. Minu mesi oli seega sügiseks müüdud ja üritasin siis kevadeni kuidagi ära elada. Pingutasin püksirihma kokku ja ellu ma jäin. Kevadeks oli aga kõht tühi, arved maksmata ja meeleolu kurb, aga siis saabus 1999 aasta aprill, mis oli kuu teises pooles väga ilus ja rikkaliku pajukorjega. Midagi sarnast tänavuse aastaga. Peredele sai peale pandud koorimismagasinid, mida kasutasin sel ajal ja tulemuseks vurritasin mai esimestel päevadel märkimisväärse koguse mett. Meeleolu oli hea, et saab meega kohe turule minna ja kõhu täis. Juhtus aga selline üllatus, et umbes 5. mai paiku sadas lund ja see jäi maha üks ja pool nädalat. Kujutage siis ette olukorda, kus ma istun maikuus turul, pakun värsket mett ja lumi on maas. Täpselt sedasi tegin ma end lolliks, aga eks siis paistab, kas ajalugu ilmarindel kordub ja saame ka tänavu mai lumetuisku näha.

Natuke mõtteid ka teistest valdkondadest, mis on tekkinud kui jälgida meid ümbritsevat majandusruumi. Mul on komme alati panna võrdlusesse mesindus ja mesi, kui tahan hinnangut anda mingi teise tegevuse või hinnapoliitika kohta. Kui mõnda teenust/hinda võrdlen, siis ikka võtan võrdlusesse mee hinna või teenuse puhul, kui palju mina maksan oma töölistele tunnipalka. Sellisel moel saan teada, kas teenus, mida ma soovin on ülehinnatud või hind, mida minult küsitakse mingi kauba eest võrdluses meega on normaalne või mitte.

Sellel kevadel on meedias palju juttu olnud raierahust metsades. Minu jaoks on jällegi võrdluseks mesindus. Metsamehed väidavad, et kallis tehnika seisab kui metsades raierahu, aga mesinduses on täpselt samamoodi. Kallist mesindustehnikat kasutame ainult 1-2 kuud aastas. Mesindada saame ka ainult suvel. Kas peaksime minema Toompeale kurtma, et miks me ei saa mesindada aastaringselt. Soovitus metsameestele – raiuge talvel ja saagige palki suvel, nagu on tehtud siin maamuna peal läbi aegade. Suvine mahla täis palk on küttematerjal mitte ehituspuit. Käime ikka loodusega käsikäes!

Et linnulaulu oleks metsas rohkem!

Edukat mesindushooaega kõigile ning kirjuta kommentaaridesse, kuidas on kevad Sinu mesilasse saabunud.