Kevade või talve jätk..

Puhastuslend

Mesindushooajad kipuvad igal aastal olema eriilmelised ja seda ka tänavu. Päikesepaistelistes ja tuulevaiksetes gruppides tegid mesilased korralikku puhastuslennu kohe peale suuri vabariigi pidustusi, 25. veebruaril. Kui senine minu mesila puhastuslennu rekord oli 28. veebruar, siis nüüd on olemas järjekordne rekord! Puhastuslend oli intensiivne ja tugev, mitte mingi hädaline roojamine. Taru esiseinad olid ilusti puhtad, surnud mesilasi lumel oli vähe ja roojaplekke võis leida lumelt isegi tarudest 20 – 30m kauguselt. Kas see oli nüüd hea või halb ega seda oskagi öelda… Kindlasti tekkis ka mõnes peres peale seda haudmetegevus, aga kui nüüd väga pikka külmaperioodi ei tule, siis peaks kõik korras olema. Söödavaru on tarudes rikkalikult ja pered tulevad kevadesse jõulistena.

Ajalooliselt on puhastuslendlus minu mesilas olnud aprilli alguses, aga vanemate mesinike meenutuste põhjal on lähi 50-aasta pikkusel perioodil olnud aastaid, kus puhastulend on toimunud isegi mai alguses. Muidugi tänavune variant on kindlasti parem, kui maikuused roojased pered.

Nugiste totaalne rünnak

Kui puhastuslend justkui kuulutas kevade algust, siis nugiste agressiivne-näljane huvi mesilatarude vastu kinnitab justkui talve jätku. Nugiste arvukus on piirkonniti ikka väga kontrolli alt väljas – on mesilasgruppe kust olen sellel talvel püüdnud juba 6 nugist ja neid on seal veel.. Ülepäevane saak eri kohtadest on hetkel 1-3 nugist päevas – no see ei ole normaalne!

Antud juhul näitavad jällegi mesilased meile kätte probleemi tõsiduse, millest muidu looduses liikudes aru ei saakski. Kui looduslikult toimub arvukuse regulatsioon looduses haiguste toel, siis nüüd on inimene vahele sekkunud ning nugiste arvukus tõuseb katastroofiliselt. Ajalooliselt on olnud nugise nahk väga hinnatud kehakattena. Erinevate allikate põhjal oli nugise naha hind eelmise sajandi alguspoolel väärt sulase aastapalka või ühte lehma. Tänasel päeval on loomakaitsjast rohelised tekitanud olukorra, kus nugise nahk ei maksa midagi ning jahimeestel puudub huvi nende küttimiseks.

Tänu roheliste pealetungile koos agressiivse suhtumisega kasukatesse ja nende kandjatesse (värviga loopimine jms) on nõudlus erinevate loomanahkade järele tohutult langenud ning seetõttu puudub ka jahimeestel huvi ja vajadus küttida nugiseid. Kuid eks see jäägu iga inimese enda otsustada milline teguviis on õigem – kas lõpetada loodusest kütitud loomade nahkade kasutamine esemete valmistamiseks või lasta toota enda riided Aasias, mis on valmistatud tehismaterjalidest ning töötajate poolt kelle töökeskkond on kergelt öeldes katastroofiline. Kumb see õigem ja keskonnasäästlikum variant on?
Samal ajal kui nugiste arvukus massiliselt suureneb, kahaneb aga suurel kiirusel erinevate teiste isendite arvukus – jänesed, oravad jne..

Tegin eelmisel aastal enda jahisektsiooni liikmetele ettepaneku, et iga kütitud nugise eest annan preemiaks 500g meepurgi, nii ma ka toimisin ja teen ka tänavu. Ettepanek kõigile mesinikele – tehke koostööd kohalike jahimeestega, ka sel juhul kui te olete eesrindlikud ja tarud metallvõrkudega katnud. Oleme siis vähemalt meie, mesinikud, need kes hoolivad nõrgematest ja aitavad kiskjaid vaos hoida!

Et oleks rohkem linnulaulu!

Järgmises postituses teeme põhjalikuma ülevaate meie tootevaliku ühest võimsamast tootest – 80 raamilisest automaatsest mee lahtikaanetus-vurritusliinist.